Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide.
Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide.
Enamkasutatavad keevitusviisid on:
1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus
Joonis 1. Elektroodkeevitus
MMA – manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on elektroodkeevitus aeganõudvam.
2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas
Joonis 2. MIG-MAG keevitus
MIG – metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2).
3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas
MAG – metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse
agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust,
keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga.
Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad
elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu.
Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni
kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas
materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus.
MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast.
keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG – tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, kus kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja keevitatava materjali vahel. TIG protsessiga võib keevitada kas lisaainega või ilma. Lisaaine viiakse kaarleegi toimepiirkonda tavaliselt käsitsi. Kaarleegi piirkonnas lisaaine sulab ning moodustub keevisõmblus. Gaasisuudme kaudu juhitakse kaarleegi juurde kaitsegaas, mis kaitseb keevisõmblust välisõhu kahjuliku mõju eest. TIG keevitus sarnaneb oma tehnoloogia poolest gaaskeevitusega. TIG keevituse eelisteks on, et see sobib väga paljude metallide keevitamiseks, ei ole pritsmeid, saab keevitada suhteliselt õhukesi materjale. Puuduseks on protsessi suhteline aeglus, tundlikkus tuuletõmbe suhtes (nagu ka MIG-MAG-il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes.
5. Gaaskeevitus
Joonis 4. Gaaskeevitus
GW - gas welding. Hapniku-atsetüleeni keevitus, euronormidele vastav tunnusnumber on 311. (Vt joonis 4). Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav
keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on
gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on
sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi
ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan
või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni
3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul.
Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt
kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua
asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale
detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse
protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega.
Teraste keevitatavus
Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%, süsinik sulab 3632°C juures ja hakkab keema 4800°C juures, süsinik annab terasele juurde tugevust kuid koguse kasvades suurendab ka terase rabedust. Kui süsiniku sisaldus terases on üle 0,25% siis võivad keevitustsoonis tekkida praod.
Terase kõvaduse ja tugevuse suurendamiseks lisatakse terasesse mangaani, mis on samuti üks terase põhikomponente (tavaterastes kuni 1,65%) Mangaan sulab 1260°C juures ja lisatakse üleliigse hapniku (desoksüdeerija) eemaldamiseks terasest, suurendab läbikarastavust, parandab keevitatavust.
Legeeritud terastel arvestatakse legeerivate ainete mõju keevisõmbluse kvaliteedile nn süsinikuekvivalendi abil: CEV = C + Mn6 +(Cr + Mo + V)5 + (Ni + Cu)15 . CEV peaks olema alla 0,41. Kui CEV arv on 0,41 – 0,45, tuleks hea kvaliteedi saamiseks kasutada aluselise kattega elektroode.
Õpiobjekt on koostatud oktoobris 2011 ning on Creative Commons kaitse all:
Autorile viitamine – mitteäriline eesmärk – jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti